Mannerheimintie

Mannerheimintie (rootsi keeles Mannerheimvägen; endiste nimedega Heikinkatu, Läntinen ja Itäinen Henrikinkatu, Turuntie, Läntinen Viertotie) on Helsingi peatänav ja ühtlasi pikim tänav. See on osa Euroopa teest E12 ja jätkab riigimaanteed nr 3. Tänav on nimetatud Carl Gustaf Emil Mannerheimi järgi.

Mannerheimintie on 5420 meetrit pikk. See saab alguse Erottaja väljakult Helsingi kesklinna südames ning lõpeb Vihdintie ja Hakamäentie ristumiskohas, kus muutub Hämeenlinna suunduvaks magistraaliks. Turu ja Hämeenlinna poolt tulles on Mannerheimintied mööda võimalik pääseda kesklinna.

Ajalugu

Tänapäevase Mannerheimintie kohal oli 17. sajandi alguses maantee, mis oli kahest Helsingisse suunduvast suuremast teest läänepoolsem. Tee viis linnast loode poole, Haaga ja Pitäjänmäe kaudu Espoo suunas, kus see liitus suure Turu–Viiburi tee ehk Kuningateega. Kaartidel oli see tee nimetatud kui Landsvägen till Åbo ('maantee Turusse') või Landsvägen till Esbo ('maantee Espoossee'). Hiljem kinnistus nimeks Turuntie. Idapoolsem kahest teest oli Vanhakaupunki poole kulgenud Hämeentie.

Kui Johan Albrecht Ehrenström koostas 1812. aastal pealinnaks nimetatud Helsingile uue detailplaneeringu, laienes linn üle Turuntie Kamppi ja Punavuori piirkondadesse. Turuntie algus Erottajalt Turu kasarmuteni (praegune Lasipalatsi) planeeriti tänavana ja on saanud nime Henrikinkatu (rootsi Henriksgatan) riigisekretär Robert Henrik Rehbinderi järgi. 1830. aastatel muudeti see laiaks kaheosaliseks puiesteeks. Tänavapooled nimetati Itäinen- ja Läntinen-Henrikinkatu (rootsi Östra och Västra Henriksgatan) ja nende vahele jäi kolmekordse pärnariviga ääristatud pargiallee, Henriku esplanaad, hiljem Heikinpuisto (rootsi Henriksesplanaden). Aastal 1928 said tänavapooled ametlikeks soomekeelseteks nimedeks Läntinen ja Itäinen Heikinkatu ja park nimetati Heikinpuistoks (Henriksallén).

Henriku esplanaad läks pärast Turu kasarmuid üle Turuntieks, mis vastavalt oma nimele oli esimene osa Turusse viinud maanteest. 1850ndatel kaeti Turuntie esimene osa Turu kasarmutest Töölö tolli väljakuni ning Hämeentie esimene osa Pitkäsillalt praeguse Pauluse kirikuni killustikuga ja muudeti senisest oluliselt laiemaks. Samal ajal sai Turuntie uue nime Västra Chaussén, (soome Läntinen Viertotie); Hämeentiest sai Itäinen Viertotie (Östra Chaussén). Aastal 1928 nimed Turuntie ja Hämeentie taastati.

Maailmasõdadevahelisel ajal hakkas Henriku esplanaad takistama suurenevat autoliiklust. Linn otsustas aastal 1935 langetada esplanaadi saja-aastased pärnad ning ühendada Lääne-ja Ida-Heikinkatu. Trammid, mis olid varem sõitnud muude sõiduvahendite seas, said oma sõiduraja tänava keskele endise pärnaallee asemele. Kaotatud pärnaallee korvamiseks istutati tänava servadesse puurivid. Hiljem ääristati ka tänava keskel kulgev trammitee puudega. Aastal 1942 Heikinkatu ja Turuntie kesklinnaosa liideti ning nimetati Mannerheimintieks marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi 75. sünniaastapäeva auks.

Aastal 1960 püstitati Mannerheimintie äärde marssal Mannerheimi ratsamonument.

Liiklus

Mannerheimintiel on neli sõidurada ja nende vahel kaks trammiteed, tänava laius on 47 meetrit. Mannerheimintied mööda liiguvad mitmed Helsingi trammid. Lisaks on tänaval tihe bussiliiklus: tänavat läbivad lisaks linnasisestele liinidele ka paljud Espoosse ja Vantaasse sõitvad linnalähiliinid ning mujale Soome suunduvad linnadevahelised bussid. Tänav on olnud Esplanaadi pargi ja Arkadiankatu vahel kuuerealine, kuid kitsendati aastatuhandevahetusel neljarajaliseks.

2006. aastal tehtud arvutuste kohaselt läbib Mannerheimintie algust 12 400 sõidukit ööpäevas ja tänava lõppu 42 900, kõrgeim on see arv Meilahtis (51 300). Jalakäijaid liigub kesklinnas 50 000 inimest päevas. Kesklinnas on tänav kaetud munakivisillutisega.

Kuigi Mannerheimintie on küllalt pikk, on liikluse sujuvuse huvides vaid vähestel ristmikel võimalik teha vasakpööret (kehtib mõlemal sõidusuunal). Mannerheimintiega ristuvad tänavad jätkuvad peaaegu alati teisel pool erineva nime all, ainsad erandid on Nordenskiöldinkatu ja Tilkanvierto.

Asutusi ja hooneid Mannerheimintiel

• Kiasma
• Eduskunna hoone
• Finlandia-talo

Viited

Välislingid