Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles , soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal.

Pindala on 215 km². Helsingis on üle 300 saare.

Helsingis elab 655 281 inimest (31.1.2020). Koos Espoo, Kauniaise ja Vantaaga moodustab ta pealinnaregiooni, kus elab 1 491 845 inimest (2019).

Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus. Helsingi on mitme suurettevõtte asukoht ja riigi suurim tööandja. Umbes 180 kilomeetrit Helsingist põhja pool asub Tampere, Soome suuruselt kolmas ​​linn.

Linna pikim tänav on Mannerheimintie (5420 m).

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Helsingi piirkondlik jaotus

Helsingi jaguneb 59 linnaosaks (nummerdatud 01–59) ja 137 asumiks (nummerdatud kolmekohaliste numbritega vastavalt kuuluvusele linnaosadesse).

Linnaosad

Linnaosade rootsikeelsed nimed kursiivis.

Rahvastik

Helsingi elanike arv oli 30. aprill 2018 seisuga 645 482. 31. juulil 2011 oli elanike arv 591 892, millest soomekeelseid elanikke oli 83,7%, rootsikeelseid 6,0% ja muukeelseid 10,2%. Helsingi elanikkonnast moodustavad naised 53,4%. Rahvastiku tihedus on 2935 inimest/km². Meeste keskmine eluiga on 75,1 aastat (Soome keskmine 75,7 aastat), naiste keskmine eluiga on 81,7 aastat (Soome keskmine 82,5 aastat).

Helsingi rahvaarv hakkas kasvama 1810. aastatel pärast pealinnaks saamist. Kasv oli pidev kuni 1960. aastateni. 1960ndatel hakkas rahvastiku kasv peatuma, sest pealinnast lõppesid korterid ja inimesed hakkasid asustama äärelinnu Espood ja Vantaad. 1980ndatel pöördus kasvukõver isegi ajutiselt langusesse. 1990. aastatel oli kasv taas positiivne, kuid 2000ndate alguses hakkas rahvastik jälle tasapisi vähenema. Kõige tõenäolisem põhjus on ilmselt kõrge eluasemehind, mille tõttu paljud inimesed asuvad elama pigem Helsingi lähiümbrusesse.

Helsingi elanikest on välisriikide kodanikke 21,1% (135 412). Välismaal sündinud on 30,1% (193 255). 33% välismaalastest on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Teisi keeli kui soome, rootsi või saami rääkis aastal 2017 209 785 inimest. Kõige rohkem välismaalasi on Eestist (5 900), Venemaalt (5 633), Somaaliast (2 400), Hiinast (1150) ja Taist (680). Kolmandik Soome kõigist immigrantidest elab Helsingis. Ülejäänud Soomega võrreldes on Helsingis palju Aafrika riikide kodanikke, 44% Soomes elavatest aafriklastest elab Helsingis. Sisserändajate töötuse määr on 2,5-kordne võrreldes soomlastest elanikega. Neli viiest uuest kinnipeetavast Helsingis on välismaalased..

Välismaalasi 2017:

Teenused

Haridus

Helsingis asub neli ülikooli: Aalto Ülikool, Helsingi Ülikool, Helsingi Kunstiülikool ja Rootsi majanduskõrgkool Hanken. Õpilasi on nendes ligi 50 000, mis on üle 28% kogu Soome üliõpilastest. Kaitseministeeriumi allüksusena töötab ka Kaitsejõudude Kõrgkool. Lisaks tegutseb kuus kutsekõrgkooli, kus kokku õpib üle 19 000 üliõpilase.

Linnas on 215 põhikooli, keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi ja neis õpib 71 000 õpilast. Neist 30 kooli on rootsikeelsed. Lisaks on inglise-, saksa-, prantsuse- ja venekeelseid koole. Oma emakeele õpetust antakse kokku 40 keeles. Helsingi põhikoolid ja gümnaasiumid on olnud statistika kohaselt aastast aastasse Soomes kõige kõrgemal tasemel.

Transport

Helsingis on 1000 elaniku kohta 390 autot. See arv on väiksem kui ülejäänud Soomes, mille põhjuseks on Helsingi hästitoimiv ühistransport. Lisaks elab linnas palju üliõpilasi ja noori.

Helsingis töötavad tramm (10 liini) ja metroo (2 liini). Helsingi metroo, mis avati 1982. aastal, on maailma põhjapoolseim. Samuti on Helsingis bussitransport ning linnalähiliinidel sõidavad rongid.

Aastas tehakse ühistranspordiga umbes 210 miljonit sõitu. Nendest ligi pool tehakse bussidega, ligi kolmandik trammidega ja umbes veerand metrooga.

Linna teenindab Vantaa lennujaam, mis on reisijate arvu poolest Soome suurim. See asub Helsingi kesklinnast 17 km põhja pool, Vantaa linnas.

Helsingist väljuvad laevaliinid Tallinna, Stockholmi, Gdyniasse, Travemündesse, Rostocki ja Peterburi.

Ajalugu

Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. 1551. aastal ehitati jõesaarele kuningahäärber. 1553. aastal ehitati kirik. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. Selle üks põhjus oli ka Tallinna ja Põhja-Eesti vallutamine Rootsi poolt 1561. aastal, mis vähendas kuninga huvi Helsingi vastu. 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest.

Mõnevõrra parandas Helsingi positsiooni Suomenlinna merekindluse rajamine 18. sajandil, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808 Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla. Samal aastal rüüstas linna suur tulekahju.

1811. aastal käskis Venemaa keiser Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome Suurvürstiriigi uueks pealinnaks. Linna südameks ehitati ampiirstiilis kesklinn, mis pidi sümboliseerima Soome suurvürsti, kelleks oli Venemaa keiser, võimu. Linna arhitekt oli Carl Ludvig Engel.

Turu kuninglik akadeemia, mis oli seni Soome ainus ülikool, toodi 1827 Helsingisse üle. See kinnistas veelgi linna uut rolli.

1900. aastal jagunes Helsingi elanikkond keele järgi rühmadeks nii: soome 50,7%, rootsi 42,5%, vene 4,7%, saksa 0,8%, teised ja teadmata 1,3%. Rootsi keele kõnelejad olid Helsingis 1880. aastate lõpul enamuses, kuid ulatuslik soomlaste sisseränne muutis kiiresti rahvuste proportsioone. 1905. aastaks oli soome keele kõnelejate osatähtsus kasvanud 55 protsendini.

1917. aastal sai Helsingi pärast Soome iseseisvumist Soome Vabariigi pealinnaks. 1918. aastal pidi senat põgenema Soome kodusõja tõttu Vaasa linna.

Jätkusõja ajal, 1941–1944 põhjustas pommitamine (sealhulgas Helsingi suurpommitamised) linnale suuri kahjustusi, kuid linna ei vallutatud. 1946. aastal toimus suur haldusüksuste liitmine ning Helsingi piirkond kasvas ligi kaheksa korda.

1952. aastal toimusid Helsingis suveolümpiamängud. Nendest linnadest, kus suveolümpiamängud on peetud, on tänapäeval Helsingi kõige väiksem (ehkki mõni linn on pidanud suveolümpiamänge ajal, mil ta oli väiksem kui Helsingi 1952. aastal). Helsingis on toimunud ka 1983. ja 2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning 1971. ja 1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

2000. aastal oli Helsingi üks Euroopa kultuuripealinnadest.

Vaatamisväärsusi

• Suomenlinna kindlus
• Hietaniemi kalmistu
• Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike monument
• Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko; Carl Ludvig Engel ja Ernst Lohrmann, 1830–1852)
• Kaljusse raiutud Temppeliaukio kirik Etu-Töölö (Timo ja Tuomo Suomalainen 1969)
• Sibeliuse monument Taka-Töölö (Eila Hiltunen 1967)
• kunstimuuseum Ateneum (Theodor Höijer, 1885)
• Soome Rahvusmuuseum (Herman Gesellius, Armas Lindgren, Eliel Saarinen, 1900–1916)
• Parlamendihoone (Johan Sigfrid Sirén, 1931)
• Finlandia-talo (Alvar Aalto, 1971–1975)
• Seurasaari vabaõhumuuseum
• presidendiloss (Pehr Granstedt, 1813)
• Havis Amanda
• Marssal Mannerheimi ratsamonument
• Kolme sepa kuju

Vaata ka

• Esplanaadi park
• Linnanmäki, lõbustuspark Helsingi kesklinnas
• Senati väljak
• Helsingi messikeskus
• Sonera staadion
• Soome Rahvusooper
• Soome Rahvusballett
• Helsingi valimisringkond
• Itis
• Helsingi tramm
• Lastenlinna
• Tehtaankatu
• Eesti Heategev Selts Helsingis
• Svenska Teatern
• Helsingi raamatumess

Viited

Välislingid

• Helsingi linna koduleht
• Visithelsinki.fi allalaaditav Helsingi reisijuht ja turismiinfo eesti keeles
• Sinimustvalge Helsingi kaart. Estofennia, Pekka Linnainen, 10. juuni 2013 (eesti ja soome keeles).