Kuala Lumpur on Malaisia pealinn ja suurim linn. See asub Malaka poolsaare lääneranniku keskosas.

Kuala Lumpur asub 35 km kaugusel rannikust Gombeki ja Klangi jõe ühinemiskohas, linna nimi tähendab otsetõlkes mudast kahe jõe ühinemiskohta.

Kuala Lumpur on suhteliselt noor linn – selle rajasid hiinlased 150 aastat tagasi 1857. aastal. 19. sajandi lõpul ta hakkas arenema tinakaubanduse keskuse ümber ja on kasvanud väikesest tinakaevandajate asulast miljonilinnaks.

Linnas elab umbes 1,6 miljonit inimest (1 145 075 elanikku (1991, rahvaloendus); 1 374 700 (1997, hinnang)). Linnastus, mida tuntakse ka nimega Klang Valley, elab ligi 7 miljonit inimest ja seda peetakse üheks kiirema kasvuga globaalseks keskuseks nii elanike arvu, majanduse, rahanduse kui ka kaubanduse osas.

Aastatel 1880–1978 oli Kuala Lumpur Selangori pealinn. 1946–1957 oli Briti koloonia (1946–1948 Malaia Liit, 1948–1957 Malaia Federatsioon) administratiivkeskus, 31. augustil 1957 kuulutati välja Malaisia iseseisvus.

Kuala Lumpur on tähtis Malaisia kaubandus-, tööstus- ja rahanduskeskus. Linnas ja selle ümbruses töödeldakse kautšukit, toodetakse palmiõli ja teisi toiduaineid, autosid, elektroonikaseadmeid, põllumajandustehnikat ja tekstiile. Kuala Lumpuri lähedal kaevandatakse inglistina ja kivisütt. Kuala Lumpuris asuvad Riigi Keskpank ja teised suured pangad, fondi- (alates 1978. aastast) ja kaubandusbörsid (alates 1980. aastast), riigiasutuste juhatus jne. Linnas on linnaraudtee. Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam (KLIA) asub Sepangis (1998).

Vaatamisväärsused

Malaisia „vabaduse väljak“ – Padang Merdeka väljak, kus kuulutati välja Malaisia iseseisvus. Väljakul seisab maailma kõrgeim lipuvarras ning seal peetakse ka iga-aastast Merdeka päeva.

Samuti on väljakul linna üks kaunimaid hooneid – mauri stiilis ehitatud Sultan Abdul Samadi maja, mis oli projekteeritud Briti arhitektide poolt 19. sajandi lõpul. Ehitisse kuulub 40 jala kõrgune kellatorn ja vasksed kuplid.

Rahvusmuuseum (Muzium Negara), kus on võimalik tutvuda Malaisias elavate rahvusrühmade ajalooga ja Malaisia taimestikku ja loomastikku mitmekülgselt esitava väljapanekuga.

Rahvusmošee (Masjid Negara) oma 75 meetri kõrgusele küündiva minaretiga.

Kaasaegne Kuala Lumpuri sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn (Petronas Towers), mis jäljendab pagoodide ehitusstiili. 1996–2003 oli see oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis.

Samuti on muljetavaldav teletorn Menara KL, mis on kõrguselt (421 m) maailmas neljandal kohal. Selle sissepääsu kaunistavad arabeskidest pitskujundid.

Koloniaalstiilis ehitatud rongijaama hoone on ehitatud 1900. aastate alguses. Nüüd on see nii jaam kui ka hotell. Selles Põhja-India arhitektuurist inspireeritud hoones on tähelepanuväärsed võlvid, ilusad spiraalid ja seitsmekujulised minaretid.

Galerii

Vaata ka

• Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam

Välislingid

Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam on lennujaam Kagu-Aasias Malaisias, umbes 45 kilomeetri kaugusel Kuala Lumpuri kesklinnast lõunakagus. Rajatise maksumus oli 3,5 miljardit USD.

Kuala Lumpur on sõlmlennujaamaks järgmistele peamistele ettevõtetele: Malaysia Airlines, MASkargo, AirAsia, AirAsia X, Malindo Air.

Lennujaama aastane läbilaskevõime on 40 miljonit reisijat ja 1,2 miljonit tonni laadungit. 2011. aastal oli lennujaam rahvusvaheliste reisijate arvult maailmas 9. kohal ja 4. kohal Aasias.

Viited

Välislingid

• www.klia.com.my Koduleht
• Kuala Lumpur International Airport Real Time Flight Schedule
• KLIA Low Cost Carrier (LCC) Terminal Website
• KLIA Info Pages

Abdul Rahman ibni al-Marhum Yamtuan Muhammad (24. august 1895 Kuala Pilah – 1. aprill 1960 Kuala Lumpur) oli esimene Malaisia ülemvalitseja.

Ta oli 1933. aastast Negeri Sembilani sultan. Malaisia ülemvalitsejaks sai ta 31. augustil 1957. Abdul Rahman suri enne oma viieaastase ametiaja lõppu.

Tân Sơn Nhấti rahvusvaheline lennujaam (Sân bay quốc tế Tân Sơn Nhất) on lennujaam Vietnami suurimas linnas Hồ Chí Minhis.

Lennujaama geograafilised koordinaadid on 10°49′08″ N, 106°39′07″ E.

Tân Sơn Nhấti lennujaama IATA kood on SGN, ICAO kood VVTS.

Lennujaama kõrgus merepinnast on 33 meetrit.

Rajad on betoonkattega (pikkusega 3048 ja 3800 m).

Lennujaama kasutavad lennukompaniid Vietnam Airlines, United Airlines, Thai Airway International, Japan Airlines, Koreana Airlines, Air France ja Cathay Pacific.

Aastal 2007 teenindas lennujaam 11 000 000 reisijat.

Lennukompaniid ja sihtkohad

Terminal 1 (siselennud)

Kõik riigisisesed lennud kasutavad terminali 1.

• Jetstar Pacific Airlines (Đà Nẵng, Hải Phòng, Hanoi, Huế, Nha Trang, Vinh)
• Vietnam Airlines (Buôn Ma Thuột, Chu Lai, Đà Lạt, Đà Nẵng, Hải Phòng, Hanoi, Huế, Nha Trang, Phú Quốc, Pleiku, Qui Nhơn, Tuy Hòa, Vinh)
• Vietnam Air Service Company (VASCO) (Cà Mau, Côn Đao, Đà Nẵng, Rạch Giá, Chu Lai, Tuy Hòa, Qui Nhơn)

Terminal 2 (rahvusvahelised lennud)

Kõik rahvusvahelised lennud kasutavad terminali 2, mis avati 2007. aasta augustis (ametlikult detsembris).

• AirAsia (Kuala Lumpur)
  • Thai AirAsia (Bangkok-Suvarnabhumi)
• Air China (Peking, Nanning)
• Air France (Bangkok-Suvarnabhumi, Pariisi Charles de Gaulle'i nimeline lennujaam)
• All Nippon Airways (Tokyo-Narita)
• Asiana Airlines (Seoul-Incheon)
• Bangkok Airways (Bangkok-Suvarnabhumi)
• Cathay Pacific (Hongkong)
• Cebu Pacific (Manila)
• China Airlines (Taipei-Taiwan Taoyuan)
• China Eastern Airlines (Shanghai-Pudong)
• China Southern Airlines (Guangzhou)
• EVA Air (Kaohsiung, Taipei-Taiwan Taoyuan)
• Finnair (Helsingi) (hooajaline)
• Garuda Indonesia (Jakarta, Singapore)
• Hong Kong Airlines (Hongkong)
• Japan Airlines (Tokyo-Narita)
• Jetstar Asia Airways (Singapore)
• Jetstar Pacific Airlines (Bangkok-Suvarnabhumi, Singapore)
• Korean Air (Busan, Seoul-Incheon)
• Lion Air (Jakarta, Singapore)
• Lufthansa (Bangkok-Suvarnabhumi, Frankfurt)
• Malaysia Airlines (Kuala Lumpur)
• Mandarin Airlines (Taichung)
• Nok Air (Bangkok-Don Mueang)
• Novair (Stockholmi Arlanda lennujaam)
• Philippine Airlines (Manila)
• Qantas
  • Jetstar Airways (Darwin (alustab septembris 2008), Sydney)
• Qatar Airways (Doha)
• Royal Brunei Airlines (Bandar Seri Begawan)
• Royal Khmer Airlines (Siem Reap)
• Shanghai Airlines (Shanghai-Pudong)
• Shenzhen Airlines (Shenzhen)
• Singapore Airlines (Singapore)
• Thai Airways International (Bangkok-Suvarnabhumi)
• Tiger Airways (Singapore)
• Uni Air (Kaohsiung)
• United Airlines (Hongkong, Los Angeles – kuni 1. septembrini; San Francisco – alates 2. septembrist)
• Vietnam Airlines (Bangkok-Suvarnabhumi, Peking, Busan, Frankfurt, Fukuoka, Guangzhou, Hongkong, Kaohsiung, Kuala Lumpur, Los Angeles, Melbourne, Moskva-Domodedovo, Nagoya, Osaka-Kansai, Paris-Charles de Gaulle, Phnom Penh, Seoul-Incheon, Siem Reap, Singapore, Sydney, Taipei-Taiwan Taoyuan, Tokyo-Narita, Vientiane)
• Viva Macau (Macau)

Kaubalennukid

• Cargoitalia (Dubai, Hongkong)
• Cargolux (Luxembourg)
• China Airlines Cargo (Taipei-Taiwan Taoyuan)
• EVA Air Cargo (Taipei-Taiwan Taoyuan)
• Korean Air Cargo (Seoul-Incheon)
• Shanghai Airlines Cargo (Shanghai-Pudong)

Välislingid

• Tan Son Nhat Airport Official Website
• Flights from Tan Son Nhat
• Southern Airport Services Company Official Website
• Saigon Ground Services Official Website

Air Mauritius on Mauritiuse rahvuslik lennufirma. Selle peakorter asub saare pealinnas Port Louis's. Air Mauritius asutati 14. juunil 1967. Esimene lend oli Réunioni.

Sihtkohad

Air Mauritiuse lennusihtkohad on 2010. aasta jaanuari seisuga järgmised:

Aafrika

• Keenia
  • Nairobi – Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennujaam
• Madagaskar
  • Antananarivo – Ivato lennujaam
• Mauritius
  • Plaisance – Sir Seewoosagur Ramgoolami rahvusvaheline lennujaam (kodulennujaam)
  • Rodrigues – Sir Gaëtan Duvali lennujaam
• Réunion
  • Saint-Denis – Roland Garrosi lennujaam
  • Saint-Pierre – Pierrefondsi lennujaam
• Lõuna-Aafrika Vabariik
  • Kaplinn – Kaplinna rahvusvaheline lennujaam
  • Durban – King Shaka rahvusvaheline lennujaam
  • Johannesburg – OR Tambo rahvusvaheline lennujaam

Aasia

• Hongkong
  • Hongkong – Hongkongi rahvusvaheline lennujaam
• India
  • Bangalore – Bengaluru rahvusvaheline lennujaam
  • Chennai – Chennai rahvusvaheline lennujaam
  • Delhi – Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam
  • Mumbai – Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam
• Malaisia
  • Kuala Lumpur – Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam
• Pakistan
  • Karachi – Jinnahi rahvusvaheline lennujaam
• Singapur
  • Singapuri Changi lennujaam

Euroopa

• Prantsusmaa
  • Pariis – Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam
• Saksamaa
  • Frankfurt – Frankfurdi lennujaam
  • München – Müncheni lennujaam
• Itaalia
  • Milano – Malpensa lennujaam
• Hispaania
  • Madrid – Barajase lennujaam (hooajaline)
• Šveits
  • Genf – Genfi rahvusvaheline lennujaam
• Ühendkuningriik
  • London – Londoni Heathrow' lennujaam

Okeaania

• Austraalia
  • Melbourne – Melbourne'i lennujaam
  • Perth – Perthi lennujaam
  • Sydney – Sydney lennujaam

Lennukipark

Air Mauritiuse lennukipark koosneb 2009. aasta 18. novembri seisuga järgmistest lennukitest:

Kelly Holmes (sündinud 19. aprillil 1970 Pemburys) on Suurbritannia endine kergejõustiklane (põhidistantsid olid 800 m ja 1500 m). Kahekordne olümpiavõitja (2004).

Holmes on Briti armee soomuskorpuse aukolonel. Ta külastas 2020. aastal Tapal teenivaid Briti kaitseväelasi.

Saavutused

Olümpiamängudel

Sydney 2000

• pronksmedal 800 m jooksus (1.56,80)

Ateena 2004

• olümpiavõitja 800 m jooksus (1.56,38)
• olümpiavõitja 1500 m jooksus (3.57,90)

Maailmameistrivõistlustel

Göteborg 1995

• hõbemedal 1500 m jooksus (4.03,04)
• pronksmedal 800 m jooksus (1.56,95)

Pariis 2003

• hõbemedal 800 m jooksus (2.00,18)

Euroopa meistrivõistlustel

Helsingi 1994

• hõbemedal 1500 m jooksus (4.19,30 )

München 2002

• pronksmedal 800 m jooksus (1.59,83)

Briti Rahvaste Ühenduse mängudel

Victoria 1994

• kuldmedal 1500 m jooksus (4.08,86)

Kuala Lumpur 1998

• hõbemedal 1500 m jooksus (4.06,10)

Manchester 2002

• kuldmedal 1500 m jooksus (4.05,99)

Isiklikud rekordid

Isiklikku

Kelly Holmes oli sportlasena 164 cm pikk ja kaalus 55 kg.

Viited

Välislingid

• Koduleht

Erik Steenfeldt Reinert (sündinud 15. veebruaril 1949 Oslos) on norra majandusteadlane.

Haridus

Ta on lõpetanud Sankt Galleni Ülikooli (Šveits) 1973; Harvardi Ülikooli (USA), magistrantuur 1976; Cornelli Ülikooli (USA) doktorantuur ja PhD 1980.

Töökäik

Ta on töötanud Oslo Ülikoolis 1992–2001, Prantsusmaal, Itaalias ja USAs. TTÜs 2004–…: humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi tehnoloogia arengu juhtimise erakorraline professor 2004–2010; sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli külalisprofessor 2010–2016; majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor 2017–...

Teadustöö

Arenguökonoomika; riigi roll majandusarengus; majandusmõtte ja -poliitika ajalugu.

===Teadustöö mujal==? Eurpean Commission, Directorate General XIII&XVI, Luxembourg.Permanent Consultant. Member of several panels evaluating projects for the Regional Innovation and Technology Transfer Strategies and Infra-structures (RITTS) 1996-1999; Europaprogrammet, Oslo, Noriss (Norwegian Institute of Strategic Studies. Senior Research Associate 2004–2008; The other canon foundation, Norway. Chairman. A small foundation dedicated to the diffusion of evolutionary and history-based economic theory, www.othercanon.org. Grants and funds received from Norsk Investorforum, Norwegian Shipowners’ Association, 1995–2001 Head of Research, Norwegian Investor Forum; 1996–1999 Senior Research Associate, Center for Development and the Environment, University of Oslo; 1993–1997 Instructor in Economics, University of Oslo; 1992–1995 Senior Research Associate, STEP-Group – Studies in Technologyx, Innovation, and Economic Policy, Oslo; 1980–1981 Economist, evaluation of the Irish industrial policy, Telesis Inc., Paris – Dublin; 1972–1991 Founder, Managing Director (1972–1974), and Chairman (1974–1981), Matheson-Selig SPA, Bergamo, Italy; 1978 Lecturer in Economics, Hobart and William Smith Colleges, USA; Saami University College, Kautokeino, Norway. International Centre for Reindeer Husbandry. Professor. Economics of Reindeer Herding 2007–...; Res Publica, Oslo. Senior Research Associate 2009–...

Teaduskorralduslik tegevus

The Other Canon Foundationi esimees; Coordinator for the Nordic Innovation Network (NIN), a network of evolutionary economists in the Nordic countries. Annual conferences 1993-1998; Ural Federal University, Ekaterinburg, Russia 2012−2013; Tun Ismail Ali Distinguished Chair in Investment and Finance, National University of Malaysia (UKM), Kuala Lumpur 2012−2012; Institute of Public Management, Paul Cézanne University Aix-en-Provence, France 2009−2009; Asia-Europe Institute, University of Malaya, Kuala Lumpur, Malaysia. Master Programme in Regional Integration 2005−2006;Universidade Federal do Rio de Janeiro. Taught ‘History of Economic Policy in the Context of the History of Economic Thought’ 2002−2005; ESAN UNIVERSITY, Lima, Peru, various years 1997−2002.

Teosed eesti keeles

• Reinert, Erik S. Globaalne majandus: Kuidas rikkad rikkaks said ja miks vaesed ühe vaesemaks jäävad. (Norra keelest tõlkinud Maarja Siiner.) Tallinn: Varrak 2013.

Isiklikku

Tema abikaasa on Fernanda Reinert, lapsed Sophus ja Hugo.

Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast.

Ajalugu

Malaisia pärineb malailaste kuningriikidest, mis juba 18. sajandil allutati Briti impeeriumile. Kuid juba sajandeid varem oli see piirkond tähtsate kaubateede ristumiskoht, kus lisaks kohalikele olid indialaste ja hiinlaste kogukonnad ning praktiseeriti paljusid religioone.

Malai poolsaar ühendati 1946 Malai Liitu, mis 1948 reorganiseeriti Malaya Föderatsiooniks. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. 16. septembril 1963 ühendas Malaisia endaga Briti kroonikoloonias Põhja-Borneo, Sarawaki ja Singapuri ning seda nimetatakse Malaisia päevaks. 7. augustil 1965 sõlmiti Singapuri proklamatsioon, millega Singapur arvati Malaisiast välja.

Mahathir Mohamad oli Barisan Nasionali eesotsas ja Malaisia peaministri ametis 22 aastat, 1981–2003. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks Aasia tiigreist. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.

Haldusjaotus

Administratiivselt on Malaisia 13 osariigist ja kolmest liidualast koosnev föderatsioon. 11 osariiki ja kaks liiduala on Lääne-Malaisias Malai poolsaarel ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Iga osariik jaguneb ringkondadeks, mis omakorda jagunevad omavalitsusüksusteks (malai mukim). Sabahi ja Sarawaki osariik on jagatud jaotisteks (bahagian).

Malai poolsaarel asuvad Johori osariik, Kedahi osariik, Kelantani osariik, Melaka osariik, Negeri Sembilani osariik, Pahangi osariik, Peraki osariik, Perlise osariik, Pulau Pinangi osariik, Selangori osariik, Terengganu osariik, Kuala Lumpur ja Putrajaya. Kalimantani saarel asuvad Sabahi osariik, Sarawaki osariik ja Labuan.

Rahvastik

Suuremad rahvusrühmad on malailased (50,4%), hiinlased (23,7%) ning põlisrahvad (11%) (2004. aasta seisuga). Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.

Malaisia põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse, kuid sätestab islami "föderatsiooni religioonina". Moslemeid on Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%. Budiste on 18,7%, kristlasi 9,1% ja hinduiste 6,1%. 1,3% elanikest järgib taoismi, konfutsianismi ja teisi traditsioonilisi hiina religioone. 2,7% on uskmatud.

Vaata ka

• Malaisia jalgpallikoondis
• Lahad Datu konflikt
• Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)

Viited

Välislingid