Püha Sava hertsogkond

Püha Sava hertsogkond (ladina keeles Ducatus Sancti Sabae, serbia-horvaadi keeles Hercegovina Svetog Save) oli hiliskeskaegne lõunaslaavi riik, mis eksisteeris ajal, mil Osmanite riik Balkani poolsaare alasid vallutas. Hertsogkonda valitsesid Kosača aadliperekonda kuulunud Stjepan Vukčić Kosača ja tema poeg Vladislav Hercegović ning riik hõlmas tänase Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia osi.

Stjepan võttis Serbia kiriku esimese peapiiskopi Püha Sava järgi endale tiitli "Püha Sava hertsog". Selle tiitli järgi saigi hiljem nime tänapäevane Hertsegoviina piirkond, kuna osmanid kasutasid hiljem oma riigi sandžakiks muudetud provintsi kohta nimetust Hersek Sancağı ("Hertsogi sandžakk").

Ajalugu

1444. aasta 15. veebruaril sõlmis Stjepan Vukčić lepingu Aragóni ja Napoli kuninga Alfonso V-ga. Sellega hakkas Stjepan tema vasalliks, saades vastutasuks kuningalt abi võitluses oma vaenlaste vastu (Bosnia kuningas Stjepan Tomašević, hertsog Ivaniš Pavlović ja Veneetsia vabariik). Sama lepinguga lubas Stjepan Alfonsole regulaarselt andamit tasuda; seni oli ta andnud seda osmanite sultanile.

1448. aasta 20. jaanuaril Saksa-Rooma keiser Friedrich III-le saadetud dokumendis tituleeris Stjepan end tiitlitega "Püha Sava hertsog" (Vojvoda svetog Save), "Zahumlje ja ranniku isand" ning "suurhertsog" ja sundis ka Bosnia kuningat end vastavalt tunnustama. Tiitlil "Püha Sava hertsog" oli märkimisväärne väärtus avaliku arvamuse kujundamise seisukohalt, kuna Mileševa kloostris asunud Sava reliikviaid pidasid imettegevaks piirkonna kõigi kristlike usuvoolude liikmed. See parandas märgatavalt Stjepani ja Serbia despoodi Đurađ Brankovići omavahelisi suhteid. Nad moodustasid samal aastal liidu ning vallutasid Bosnia krooni käest Višegradi ja Srebrnica.

1451. aastal ründas Stjepan Dubrovnikit ning asus linna piirama. Kuna enne seda oli temast saanud Ragusa vabariigi aadlik, kuulutas Ragusa valitsus ta selle peale reeturiks. Tema tapjale pakuti autasuks 15 000 tukatit, palee Dubrovniki linnas väärtusega 2000 tukatit, iga-aastane sissetulek 300 tukatit ja lisaks pärilik Ragusa aadlitiitel. See oht hirmutas Stjepani sel määral, et ta lõpuks lõpetas piiramise.

Stjepan Vukčić suri aastal 1466 ja tema järglaseks riigi valitsejana sai tema vanim poeg Vladislav Hercegović. Aastal 1482 said viimase vägedest jagu Osmanite riigi väed, mida juhtis tema vend Hersekli Ahmed Pasha (Stjepani noorim poeg), kes oli enne seda islami usku astunud. Osmanite riigis sai Hertsegoviina aladest Bosnia riigi (Bosnia pašaluki) provints (sandžakk).

Stjepan rajas oma riigi keskuse Herceg Novi lähistele kaks Serbia õigeusu kloostrit: Zagrađe kloostri ja Savina kloostri.

Valitsejad

• Stjepan Vukčić Kosača (1435–1466)
• Vladislav Hercegović (1466–1483)
• Vlatko Hercegović
• Balša Hercegović (titulaarne)

Vaata ka

• Bosnia kuningriik

Viited

Allikaid

• "Vojne krajine u jugoslovenskim zemljama u novom veku do Karlovačkog mira 1699".
• Bariša Krekić. "Contributions of Foreigners to Dubrovnik's Economic Growth in the Late Middle Ages". Viator, 9-1978. Lk 375–94.
• Zdenko Zlatar. "The poetics of Slavdom: the mythopoeic foundations of Yugoslavia". Lk 555.

Täiendav kirjandus

• S. H. Mandić. "Srpske porodice Vojvodstva svetog Save". Gacko, 2000.

Välislingid

• Hertsegoviina hertsogid

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Duchy of Saint Sava seisuga 10.04.2019.