The New Pornographers on 1997. aastal Kanadas Vancouveris loodud indie rock'i ansambel.

Ansambli koosseisu kuuluvad Dan Bejar, Kathryn Calder, Neko Case, John Collins, Kurt Dahle, Todd Fancey, Carl Newman, Blaine Thurier.

Diskograafia

Albumid

• "Mass Romantic" (2000, Matador)
• "Electric Version" (2003, Matador)
• "Twin Cinema" (2005, Matador)
• "Live!" (2006, Collected Works)
• "Challengers" (2007, Matador)
• "Together" (2010, Matador)
• "Brill Bruisers" (2014, Matador)
• "Whiteout Conditions" (2017, Concord Records)

Uusromantism ehk neoromantism on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ja arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ja tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole.

Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ja uusklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel.

Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut.

Eesti

• Johannes Aavik
• Artur Adson
• August Alle
• Johannes Barbarus
• August Gailit
• Villem Grünthal-Ridala
• Jaan Koort
• Bernhard Linde
• Konrad Mägi
• Jaan Oks
• Johannes Semper
• Friedrich von Stryk
• Aleksander Tassa
• Nikolai Triik
• Marie Under
• Aleksander Uurits
• Adolf Vabbe
• Henrik Visnapuu

Euroopa

• Vicente Aleixandre (Hispaania)
• Balthus (Prantsusmaa/Šveits)
• Anton Bruckner (Austria)
• Iris van Dongen (Holland)
• Odysséas Elýtis (Kreeka)
• Bernard Faucon (Prantsusmaa)
• Uładzimir Karatkievič (Valgevene)
• Sigurdur Nordal (Island)
• Wandervogel (Saksamaa)

Poola

• Joachim Lelewel
• Noor-Poola
• Stanislaw Przybyszewski

Suurbritannia

1880–1910

• Arts & Crafts Movement
• Lewis Carroll
• Edward Elgar
• Estetism
• Gerard Manley Hopkins
• A. E. Housman "A Shropshire Lad"
• Rudyard Kipling "Puck of Pook's Hill", "Rewards and Fairies"
• William Morris "News from Nowhere"
• Piktorialism
• John Ruskin
• Uusgooti arhitektuur
• Vaughan Williams
• William Butler Yeats

Ameerika Ühendriigid

• Hakim Bey "Temporary Autonomous Zone", Summer Land
• Jeffrey Blondes
• Joseph Cornell
• John Crowley
• Guy Davenport
• Allen Ginsberg
• Imagism
• Justine Kurland
• Maxfield Parrish
• Minor White
• Walt Whitman

Venemaa

• Eugene Berman
• Pavel Tšelitšev

Vaata samuti

• Romantism
• Uusrokokoo

Kirjandus

• Peter Ackroyd "The Origins of the English Imagination" (2002).
• Daniel Albright "Modernism and Music: An Anthology of Sources" (2004).
• Graham Arnold "The Ruralists – A Celebration" (2003).
• Michael Bracewell "England Is Mine" (1997).
• P. Cannon-Brookes "The British Neo-Romantics" (1983).
• Holt ja Russell Corbett (koostajad) "The Geographies of Englishness: Landscape and the National Past, 1880–1940 (2002).
• Kathleen Hoover ja John Cage "Virgil Thompson: His Life and Music" (1959).
• Christopher Martin "The Ruralists (An Art & Design Profile, No. 23)" (1992).
• David Mellor "Paradise Lost: the neo-Romantic imagination in Britain, 1935 – 1955." (1987).
• Edward Picot "Outcasts from Eden – ideas of landscape in British poetry since 1945" (1997).
• S. Sillars "British Romantic Art and The Second World War" (1991).
• F. Trentmann "Civilisation and its Discontents: English Neo-Romanticism and the Transformation of Anti-Modernism in Twentieth-Century Western Culture" (1994, Birkbeck College).
• Peter Woodcock "This Enchanted Isle – The Neo-Romantic Vision from William Blake to the New Visionaries" (2000).
• Malcolm Yorke "The Spirit of Place – Nine Neo-Romantic Artists and Their Times" (1989).

„Uisutaja“ (inglise keeles „The Skater“) on ameerika kunstniku Gilbert Stuarti õlimaal lõuendil.

1782. aastal valminud maalil on kunstnik kujutanud William Granti.

Viited

Kirjandus

• McLanathan, Richard. Gilbert Stuart. New York, Harry N. Abrams, Inc., 1986. ISBN 0-8109-1501-4
• The Skater, National Gallery of Art
• William L. Pressly. Gilbert Stuart's "The Skater": An Essay in Romantic Melancholy, American Art Journal, Vol. 18, No. 1 (Winter, 1986)

Välislingid

• Gilbert Stuart, Metropolitani Kunstimuuseumi näitusekataloog, sisaldab kirjeldust "Uisutaja" kohta

Lazarus Group (ka Guardians of Peace või Whois Team, mujal HIDDEN COBRA või Zinc; korea keeles 나사로 그룹) on küberkuritegelik rühmitus, mis töötab Põhja-Korea riigi heaks. Selle liikmete arv ei ole teada. Grupi kohta on infot vähe, aastast 2010 on nad ilsmelt korraldanud hulgaliselt küberrünnakuid. Algselt oli Lazarus klassifitseeritud tavalise kuritegeliku ühendusena, kuid hiljem tõsteti selle ohutase tasemele APT (advanced persistent threat). Ameerika Ühendriikide Luurekogukond kutsub nii seda kui muid Põhja-Korea küberkurjategijaid HIDDEN COBRA-ks, Microsoft Zinciks.

Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo andmetel saab grupp rahastust otse Põhja-Korea valitsuselt ning on riiklikult rahastatud häkkimisorganisatsioon. Põhja-Korea ülejooksiku Kim Kuk-songi sõnul tuntakse üksust Põhja-Koreas 414. Sidebüroona.

Vaata ka

• Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea suhted
• Ricochet Chollima
• Kimsuky
• Park Jin Hyok
• Büroo 121

Viited

Välislingid

• Indictment of Park Jin Hyok, September 2018
• Indictment of Park Jin Hyok, Jon Chang Hyok and Kim Il, January 2020
• The Lazarus Heist 10 part podcast from BBC World Service.

Edward Hallett Carr (28. juuni 1892 – 5. november 1982) oli Suurbritannia ajaloolane.

Carr sündis Londonis. 1916–1936 töötas ta diplomaadina, viibides muuhulgas ka Riias. Samal ajal tegeles ta ka ajalooga, kirjutades suure hulga teoseid Vene revolutsioonist ja [8bolševikud|bolševike]] valitsemisest. Teise maailmasõja ajal pandi ta juhtima komisjoni, mis pidi uurima rahvusluse olemust. Komisjoni töö tulemuseks oli tõdemus, et rahvuslus on niivõrd keerukas asi, et selle üldolemust on võimatu leida.

Carr on tuntud ajaloolise empirismi vastasena, ta uskus, et ajaloolane jõuab tõeni mitte võimalikult suure hulga allikatega töötades, vaid iseennast täiustades ning ajaloo üle analüütilis-filosoofiliselt mõeldes. Ta uskus ka, et ajaloos on oma loogika ning et põhimõtteliselt on olemas progress. Need põhimõtted esitas ta 1961. aastal oma kuulsas teoses "What is History", mis on siiani jäänud üheks loetuimaks ja tunnustatumaks ajalooteaduse ülevaateraamatuks. Carri vaadetele oponeeris Geoffrey Rudolph Elton oma raamatuga "The Practice of History", mis tähtsustas just empirismi osa.

Teosed

• Dostoevsky (1821-1881): a New Biography, New York: Houghton Mifflin, 1931.
• The Romantic Exiles: a Nineteenth Century Portrait Gallery, London: Victor Gollancz, 1933.
• Karl Marx: a Study in Fanaticism, London: Dent, 1934.
• Michael Bakunin, London: Macmillan, 1937.
• The Twenty Years Crisis, 1919-1939: an Introduction to the Study of International Relations, London: Macmillan, 1939, revideeritud väljaanne, 1946.
• Conditions of Peace, London: Macmillan, 1942.
• Nationalism and After, London: Macmillan, 1945.
• A History of Soviet Russia, 14 köidet, London: Macmillan, 1950-1978.
• What is History?, 1961, R.W. Daviese poolt revideeritud väljaanne , Harmondsworth: Penguin, 1986.
• The Russian Revolution: From Lenin to Stalin (1917-1929), London: Macmillan, 1979.
• From Napoleon to Stalin and Other Essays, New York: St. Martin's Press, 1980.
• The Twilight of the Comintern, 1930-1935, London: Macmillan, 1982.

Richard Clayderman (sünninimega Philippe Pagès; sündinud 28. detsembril 1953 Pariisis) on prantsuse pianist.

Albumid tähestiku järgi

A

• "A Comme Amour" (CD)
• "A Little Night Music" (CD)
• "A little Romance" (CD)
• "All by myself" (2 CD SET)
• "Always" (CD)
• "América Latina...mon amour" (CD)
• "Amour" (CD)
• "Amour pour amour" (CD)
• "Anemos" (CD
• "Anniversary Collection" (5 CD SET)
• "Antique Pianos" (CD)
• "A Touch of Latino" (CD)

B

• "Ballade pour Adeline" (LP / 33T) (müüdud ligi 20 miljonit eksemplari)
• "Ballade pour Adeline" (1985-CD)
• "Ballade pour Adeline and other Love Stories" (CD)
• "Best Friend" (CD)
• "Best of Classics" (2 CD)
• "Best of Richard Clayderman" (CD)
• "Brazilian Passion" (CD)

C

• "Carpenters Collection" (CD)
• "Chansons d'Amour" (2 LP)
• "Chinese Evergreen" (CD)
• "Chinese Garden" (CD)
• "Chinese Garden/Cherished Moments" (CD + VCD)
• "Christmas" (LP / 33T)
• "Christmas Album" (CD)
• "Classic Clayderman" (CD)
• "Classic Touch" (CD)
• "Classics" (CD)
• "Clayderman 2000" (CD)
• "Coeur Fragile" (CD)
• "The Collection" (CD)
• "The Confluence" (CD)

D

• "Deluxe" (2 CD )
• "Desperado" (CD)
• "Deutsche Volkslieder" (CD)
• "Digital Concerto" (CD)
• "Dimanche et fêtes" (CD Single)

E

• "Ecos de sudamérica" (CD)
• "Ein Träum von Liebe" (LP / 33T)
• "Eléana" (LP / 33T)
• "Eléana" (CD)
• "Encore" (CD)
• "En Venezuela" (CD)
• null Essential (3 CD)
• "Essential Classics" (CD)
• "Everybody Loves Somebody Sometime" (CD)

F

• "Fantastic Movie story of Ennio Morricone" (CD)
• "France, mon Amour" (CD)
• "Friends France - Original" (CD + VCD)
• "Friends France" (CD + VCD)
• "From the Heart" (LP / 33T)

G

• "Golden Hearts" (mit James Last) (CD)
• "Golden Moments" (CD)

H

• "Hollywood and Broadway" (LP / 33T)

I

• "Il y a toujours de Soleil au dessus des Nuages" (CD)
• "In amore" (CD)
• "In Harmony" (CD)
• null In the key of love (2 CD SET)
• "Introducing Richard Clayderman" (CD)

J

• "Japon mon Amour" (CD)
• "Joue-moi tes rêves" (CD)

L

• "Les Musiques de L'amour" (LP / 33T)
• "Les Musiques de L'amour" (CD Version)
• "Les Nouvelles Ballades Romantiques"(CD)
• "Les Rendez Vous de Hasard" (CD)
• "Les Sonates" (CD)
• "Lettre à ma Mère" (CD)
• "Lettre à ma Mère" (LP / 33T)
• "Love, American Style" (CD)
• "Love Collection" (CD)
• "Love Follow Us" (CD)
• "Love Follow Us 2" (CD)
• "Love, French Style" (CD)
• "Love, Italian Style" (CD)
• "Love Songs of Andrew Lloyd Webber" (CD)

M

• "Magic of Brazilian Music" (CD)
• "Magic of Richard Clayderman" (2 x LP)
• "Masters of Melody" (3 CD SET)
• "Medley Concerto" (LP / 33T)
• "Meisterstücke" (CD)
• "Memories" (DVD / VHS)
• "Millennium Gold" (CD)
• "Mexico con amor" (CD)
• null Musical Collection (Double CD)
• "Music of Love" (LP / 33T)
• "Music of Richard Clayderman" (LP / 33T)
• "My Australian Collection" (CD)
• "My Bossa Nova Favourites" (CD)
• "My Classic Collection" (CD)
• null My favourite Oldies (2 CD SET)
• "Mysterious Eternity" (CD)

N

• "New era" (CD + VCD)
• null Number 1 Hits (Double CD)

O

• "On TV" (CD)
• "Omaggio" (CD)

P

• "Piano et orchestre" (CD)
• "CD Version of the Debut Album"
• null Piano moods (Double CD)
• "Plays Abba" (CD)

Q

• "Quel gran genio del mio amico..." (CD)

R

• "Remembering the Movies" (CD)
• "Rendez-vous" (Produced by COBA)
• "Rêveries" (LP / 33T)
• "Rêveries No.2" (CD)
• "Richard Clayderman" (1977 Debüütalbum) (LP / 33T)
• "Richard Clayderman" (1982) (LP / 33T)
• "Richard Clayderman in Concert - Japan" (Video)
• "Richard Clayderman in Concert - England" (Video)
• "Richard Clayderman Plays Abba, The Hits" (CD)
• "Romance and the piano of Richard Clayderman" (CD)
• "Romantic" (CD)
• "Romantic America" (Canadian Release) (CD) null Romantic Dreams (CD) null Romantic Nights (CD) One of a 10xCD compilation set from St Clair.
• "Rondo pour un tout petit enfant" (CD)

S

• "Scandinavian Collection" (CD)
• "Serenade de l'etoile (Coup de Coeur)" (CD)
• "Smiling Joey" (CD Single)
• "Songs of Love" (CD)
• "Souvenirs" (CD)
• "Stage and Screen" (CD)
• "Sweet Memories" (Cassette)
• "Sweet Memories" (LP / 33T)

T

• "Tango" (CD)
• "Thailand mon Amour" (CD)
• "Together" (CD)
• "Together at Last" (CD)
• "Träumereien 3" (CD)
• "Träummelodien" (CD)
• null Treasury of love (CD) One of a 10xCD compilation set from St Clair.
• "Turquie mon amour" (CD)
• "Two Together" (CD)

U

• "Ultimate Collection" (4xCD)

V

• "Very best of Richard Clayderman" (CD)
• "Very best of Richard Clayderman" (3 x CD)

W

• "What a wonderful World" (2 CD)
• "When a man loves a woman" (CD)
• "When love songs were love songs" (CD)
• "With Love" (1988) (LP / 33T)
• "With Love" (1997) (CD)
• "With Love" (1999) (CD)
• "World Tour" (CD)

Z

• "Zodiacal Symphony" (CD)

„Proserpine“ on inglise kunstniku ja luuletaja Dante Gabriel Rossetti õlimaal lõuendil.

1874. aastal valminud teosel kujutas Rossetti kreeka allilma- ja viljakusjumalannat Proserpinet. Kunstniku modelliks oli Jane Burden.

Maal on külastajatele vaatamiseks väljas Tate'i galerii ruumis 1840.

Kunstnikul valmis teosest vähemalt kaheksa versiooni.

• Proserpine

Viited

Kirjandus

• Ash, Russell. (1995) Dante Gabriel Rossetti. London: Pavilion Books.
• Doughty, Oswald (1949) A Victorian Romantic: Dante Gabriel Rossetti London: Frederick Muller.
• Fredeman, William E. (ed.) (2002–08) The correspondence of Dante Gabriel Rossetti. 7 Vols., Brewer, Cambridge.
• Hilto, Timoth (1970). The Pre-Raphaelites. London: Thames and Hudson, New York: Abrams.
• Parris, Leslie (ed.) (1984). The Pre-Raphaelites, exhibition catalogue, London: Tate Gallery.
• Surtees, Virginia. (1971) Dante Gabriel Rossetti. 2 vols. Oxford: Clarendon Press.
• Todd, Pamela (2001). Pre-Raphaelites at Home, New York: Watson-Giptill Publications.
• Treuherz, Julian, Prettejohn, Elizabeth, and Becker, Edwin (2003). Dante Gabriel Rossetti. London: Thames & Hudson.

Välislingid

• Rossetti's Proserpine on the Victorian Web
• Proserpine and Jane Morris: Women Trapped in Unhappy Relationships
• The Rossetti Archive
• Proserpine at Tate Britain

Sündipop ehk süntpop (inglise keeles synth-pop, pikemalt synthesizer pop;^: 60 ka techno-pop) on muusikažanr, mis tõusis esimest korda esile 1970ndate lõpus ning mille põhiliseks instrumendiks on süntesaator. Žanri tekkele eelnes süntesaatori kasutamine 1960ndatel ja varastel 1970ndatel progressiivses rokis, elektroonilises muusikas, kunstirokis ja diskomuusikas, ning krautrocki ansamblite poolt, mille hulka kuulus näiteks Kraftwerk. Sündipop ilmnes eraldiseisva žanrina Jaapanis ja Suurbritannias post-pungi ajastul osana new wave'i liikumisest 1970ndate lõpus.

Salvestusstuudiotes praktiliselt kasutatavad süntesaatorid ilmusid turule 1960ndate keskpaigas ning 1970ndate keskel tekkisid mitmed kunstilise suunitlusega elektroonilise muusika artistid. Pärast Gary Numani edu Suurbritannia singlite edetabelis 1979. aastal nägid varajastel 1980ndatel edu paljud süntesaatorikeskset muusikat viljelevad artistid. Jaapanis kasutas ansambel Yellow Magic Orchestra rütmimasinat TR-808 esmakordselt levimuusika tarbeks, ning bänd avaldas suurt mõju varajastele briti sündipopi esindajatele. Odavate polüfoonsete süntesaatorite areng, MIDI standardiseerimine ning tantsurütmid andsid sündipopile kommertslikuma ja ligipääsetavama kõla. Sündipopi suunitluse võtsid üle ka New Romantic žanri stiiliteadlikud artistid, ning esile tõusis ka muusikavideote kanal MTV. Need asjaolud viisid paljude briti sündipopi artistide edule teise Briti invasiooni ajal.

Nimetuse "techno-pop" mõtles välja Yuzuru Agi tema 1978. aasta arvustuses Kraftwerki albumist "The Man-Machine", ning terminit kasutatakse sündipopi sünonüümina, ehkki sagedamini Jaapani sündipopist rääkides. Nimetus "techno-pop" kogus populaarsust ka Euroopas: Kraftwerk pani oma 1986. aasta albumi nimeks "Techno Pop", inglise ansambel The Buggles pani ühele oma laulule nimeks "Technopop" ning hispaania ansambel Mecano kirjeldas oma stiili kui techno-pop'i.

"Sündipopi" nimetust kasutatakse sageli kui "electropopi" sünonüümi, aga "electropop" võib viidata ka sündipopi variandile, mis rõhutab kõvemat, elektroonilisemat kõla.^: 107 1980ndate keskpaigast võtsid duod nagu Erasure ja Pet Shop Boys üle stiili, mis oli USA tantsuedetabelites väga edukas, aga kümnendi lõpuks pidid sündipoppi viljelevad ansamblid nagu A-ha ja Alphaville teed andma house- ja teknomuusikale. Hiliste 1990ndate indietronica ja electroclashi liikumised andsid sündipopile uue hoo ning 2000ndatel oli sündipop suuresti taaselustatud, ehkki sagedasti electropopi žanri osana.

Viited

Allikad

• Collins, Nick; Schedel, Margaret; Wilson, Scott (2013). Electronic Music. Cambridge University Press. ISBN 978-1-107-24454-2.
• Hoffmann, Frank (2004). Encyclopedia of Recorded Sound. Routledge. ISBN 978-1-135-94950-1.

Vivienne Westwood (sünninimi Vivienne Isabel Swire; 8. aprill 1941 Tintwistle – 29. detsember 2022 London) oli Suurbritannia moekunstnik ja ettevõtja.

Westwood jõudis laiema avalikkuse ette 1960. aastate lõpus, kui hakkas hilisema punkansambli Sex Pistols mänedžeri Malcolm McLareniga Londoni südames King's Roadil avatud poe tarbeks ekstsentrilisi riideid looma. Selle tõttu tuntakse teda eelkõige kui pungi ja new wave'i stiili tavamoodi toojat.

Koos tuntuse laienemisega avas Westwood esmalt neli poodi Londonis ning laienes nendega siis üle Suurbritannia ja maailma. 1980. aastail eksperimenteeris ta šotiruudulise riide ja pintsakutega ning jõudis 18. sajandi kurtisaanide siluettidest innustust saanud korsettideni, mille järgi teda tänapäeval tuntakse.

Elulugu

Vivienne Isabel Swire sündis 8. aprillil 1941 Inglismaal Derbyshire'i krahvkonnas Tintwistle'i külas Gordon ja Dora Swire perre. 1958. aastal, kui ta oli 17-aastane, kolis pere Londonisse. Algul õppis ta Harrow' kunstikoolis ja Westminsteri ülikoolis kunsti, kuid lahkus pärast esimest semestrit motivatsiooni puudumise tõttu. Ta sai tööd vabrikus ning omandas õpetajakutse. Temast sai algklasside õpetaja.

1962. aastal tutvus ta Derek Westwoodiga. Nad abiellusid 21. juulil 1962. 1963. aastal sündis poeg Benjamin (Ben) Westwood. Nad lahutasid aastal 1965. Vivienne Westwoodi elukaaslaseks sai Malcolm McLaren ning 1967. aastal sündis neil poeg Joseph Corré.

Westwood jätkas 1971. aastani töötamist õpetajana, aga hakkas samal ajal looma riideid McLareni poe jaoks. Pärast punkbändi Sex Pistols sündi kasvas ka nende kuulsus, sest bändiliikmed kandsid Westwoodi ja McLareni loomingut.

1970. aastate lõpus hakkas Sex Pistolsi kuulsus hääbuma ning Westwood otsustas teha kannapöörde. 1981. aastal esitles ta Londonis oma esimest kollektsiooni "Pirate". Järgnesid eksperimendid õhuliste pluuside, šotiruudulise riide, nn mini-crini ning meeste- ja naistemoe kokkusobitamisega. 1992. aastal jõudis ta moeetendusega "Nostalgia of Mud" Pariisi. 1989. aastal nimetati ta ainsa naisena maailma moekunstnike esikuuikusse.

1992. aastal, kümmekond aastat pärast McLareniga lahkuminekut abiellus Westwood oma endise õpilase Andreas Kronthaleriga. 1996. aastal esitles ta esimest meestekollektsiooni ja 1998. aastal parfüüme.

Tähtsus moeajaloos

Vivienne Westwoodi tuntakse mitme märgilise tähtsusega uuenduse kaudu.

• Tema 1960. aastate lõpus loodud riietes ja esemetes väljendub arhetüüpne punk. Ta kombineeris materjale (nagu lateks, nahk, metall, kirjaklambrid, lukud, ketid) ning stiile (sõjaväeriietus, fetišid, mootorratturite rõivastus).
• Ta otsib inspiratsiooni ajaloost. 1970. aastail tõi ta moodi korseti, andes sellele Victoria ajastu esemele uue, naist võimestava hingamise. Korsett on jäänud tänapäevani ta üheks firmamärgiks.
• 1980. aastate teises pooles tuli ta Igor Stravinski balletist "Petruška" inspiratsiooni saanuna välja nn mini-crini, lühikese krinoliinseelikuga, et rõhutada kombinatsiooni vastandlikkust – krinoliin kui piirangute ja miniseelik kui vabaduste sümbol.

Tunnustus

Vivienne Westwoodi nimetati Suurbritannia aasta moedisaineriks aastail 1990 ja 1991.

1992. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Westwoodi Briti impeeriumi ordu ohvitseriks (OBE). 2006. aastal ülendati ta teenete eest moevallas daamkomandöriks (DBE).

Muud

• Vivienne Westwood on telesarja "Seks ja linn" suur austaja ning disainis pulmakleidi, mida Sarah Jessica Parker kandis sarja põhjal tehtud filmis "Seks ja linn" (2008). Westwood kritiseeris filmi stilisti Patricia Fieldi tööd ning arvas, et film ei paistnud moeloominguga silma.
• Westwood ei vaata telerist uudiseid, ei loe ajalehti ega ajakirju ning on pühendunud aednik. Ta osaleb ka mitmesugustes sotsiaalkampaaniates ning on kliimamuutuste aktivist.

Viited

Välislingid

• Vivienne Westwoodi moemaja koduleht. (inglise keeles)

Jean Iris Murdoch (15. juuli 1919 Dublin – 8. veebruar 1999) oli Iiri päritolu Suurbritannia kirjanik ja filosoof, kes 1987. aastal sai kuningannalt dame'i tiitli.

Tema tuntuim teos on "Meri, meri", mis pälvis 1978 Bookeri auhinna.

Iris õppis Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolis.

Elulugu

Kui Iris oli aastane, asus perekond elama Londonisse, kus isa asus tööle ametnikuna tervishoiuministeeriumis.

Iris sai keskhariduse Bristolis ning asus 1938 õppima Oxfordi ülikooli Somerville College'is, kus ta sõbrunes samal ajal õppima asunud Mary Midgleyga. Aastal 1939 asus samasse õppima Philippa Foot. Irisel oli kavas õppida inglise filoloogiat, kuid selle asemel valis ta klassikalise filoloogia ja filosoofia eriala.

Aastal 1942 hakkas ta kümme päeva pärast lõpueksameid riigiametnikuks, asudes tööle rahandusministeeriumi peassistendina. Aastal 1944 hakkas ta ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsiooni teenistuses tööle põgenikega Belgiast ja Austriast. Kui sõda lõppes, luges ta Jean-Paul Sartre'i raamatut "Olemine ja eimiski", mis äratas temas taas huvi filosoofia vastu.

Aastal 1946 pakuti talle stipendiumi Ameerikasse, kuid ta ei saanud seda kasutada, sest oli ülikooli ajal lühikest aega kuulunud kommunistlikku parteisse. Aastal 1947 läks ta selle asemel filosoofia kraadiõppesse Cambridge'i ülikooli Newnham College'isse. Cambridge'is kohtas ta Ludwig Wittgensteini, kes tema filosoofia kujunemist mõjutas, kuigi Murdochist ei saanud Wittgensteini tõsisemat järgijat.

Alates 1948. aastast oli Murdoch 15 aastat Oxfordi ülikoolis St Anne's College'i tuutor.

1995. aastast hakkasid tal ilmnema Alzheimeri tõve nähud.

Looming

Iris kirjutas ühtekokku 26 romaani ja arvukalt filosoofilisi ning kirjanduskriitilisi tekste.

Ilukirjandus

Esimese romaani "Võrgu all" kirjutas Murdoch 1954. Hilisematest romaanidest on tähtsamad "Ükssarvik" (1963), "Must prints" (1973) ja "Meri, meri", mille eest ta sai Bookeri auhinna. "Meri, meri" räägib armukadedast pensionil lavastajast. Tema viimane romaan "Jackson's Dilemma" ilmus 1995.

Filosoofia

Tema filosoofilisi kirjutisi mõjutasid Simone Weil (kellelt ta laenas tähelepanu mõiste) ja Platon, kelle lipu all ta ütles end võitlevat. Ta rõhutas Hüve reaalsust ning nägi moraalielus palverännakut illusioonist reaalsusse. Sellest vaatenurgast käsitles ta Jean-Paul Sartre'it ja Ludwig Wittgensteini. Murdochi keskne tähendamissõna räägib ämmast, kes näeb vaeva, et kohelda miniat õiglaselt ja armastavalt. Selle mõte oli muu hulgas näidata (R. M. Hare'i, Stuart Hampshire'i ja teiste kaasaegsete Oxfordi filosoofidega polemiseerides) siseelu tähtsust moraalses toimimises. Teise õiglane nägemine võib nõuda armukadeduse ületamist ja avastused maailma kohta nõuavad sisemist vaevanägemist.

Ta kirjutas ühe esimestest filosoofilistest uurimustest Sartre'i kohta "Sartre: Romantic Rationalist" (1953). Tema filosoofiliste raamatute seas on veel mõjukas "The Sovereignty of Good" (1967), "Metaphysics as a Guide to Morals" (1992) ning filosoofia ja kirjanduse alaste esseede kogumik "Existentialists and Mystics" (1997).

Filosoofilised publikatsioonid

• Iris Murdoch, A. C. Lloyd, Gilbert Ryle. Symposium: Thinking and Language. – Aristotelian Society Supplementary Volume 25, 1951, lk 25–82.
• Nostalgia for the Particular. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1952, 52, lk 243–260.
• R. W. Hepburn, Iris Murdoch. Symposium: Vision and Choice in Morality. – Aristotelian Society Supplementary Volume 30, 1956, lk 14–58.
• The Sovereignty of Good Over Other Concepts, Cambridge University Press 1967. Google'i vaade
• The Fire and the Sun: Why Plato Banished the Artists, Viking 1977, teine trükk 1990.
• Acastos: Two Platonic Dialogues, 1986.
• Sartre, Romantic Rationalist, Chatto & Windus 1987.
• Metaphysics as a Guide to Morals, Allen Lane, Penguin Press 1993.
• Existentialists and Mystics: Writings on Philosophy and Literature, Allen Lane/the Penguin Press 1998.

Romaanid eesti keeles

• "Võrgu all" ("Under the Net"). Inglise keelest tõlkinud Helga Kross. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 240 lk; 2. trükk: Varrak, Tallinn 2007
• "Must prints" ("Black Prince"). Tõlkinud ja järelsõna: Vilma Jürisalu; eessõna: P. Loxias. Eesti Raamat, Tallinn 1980, 424 lk; kättesaadav ka heliraamatuna: 1 CD, 18 tundi 34 minutit, loeb Gunnar Kilgas, Eesti Pimedate Ühing, Tallinn 1981
• "Ükssarvik" ("Unicorn"). Tõlkinud ja järelsõna: Vilma Jürisalu. Graafiline Produktsioon, Rapla 1992, 245 lk
• "Meri, meri" ("Sea, the Sea"). Tõlkinud ja järelsõna: Vilma Jürisalu. Varrak, Tallinn 1996, 480 lk
• "Kell" ("The Bell"). Tõlkinud ja järelsõna: Riina Jesmin. Sari 20. sajandi klassika, Varrak, Tallinn 2002, 328 lk
• "Itaallanna" ("The Italian Girl"). Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2003, 174 lk
• "Inglite aeg" ("The Time of the Angels"). Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2003, 264 lk
• "Taevane ja maine armastus" ("The Sacred and Profane Love Machine"). Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2004, 453 lk
• "Orjavits" ("An Unofficial Rose"). Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2004, 392 lk
• "Liivaloss" ("The Sandcastle"). Tõlkinud Maret Kaik. Varrak, Tallinn 2005, 360 lk
• "Punane ja roheline" ("The Red and the Green"). Tõlkinud ja saateks: Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2008, 320 lk
• "Maharaiutud pea" ("A Severed Head"). Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, Tallinn 2009, 232 lk

Isiklikku

Iris tutvus ja abiellus 1956 kirjandusteadlase John Bayleyga.

Vaata ka

• Raymond Queneau
• "Bruno's Dream"

Kirjandus

• Frank Baldanza. Iris Murdoch, New York: Twayne 1974.
• Elizabeth Dipple. Iris Murdoch: Work for the Spirit, Chicago: University of Chicago Press 1982.
• Richard Todd. Iris Murdoch, London: Methuen 1984.
• Harold Bloom (toim). Iris Murdoch, New York: Chelsea House 1986.
• Darlene D. Mettler. Sound and Sense: Musical Allusion and Imagery in the Novels of Iris Murdoch, New York: Peter Lang 1991.
• Lindsey Tucker (toim). Critical Essays on Iris Murdoch, New York: G. K. Hall 1992.
• J. Soskice, Love and attention. – Royal Institute of Philosophy Supplement, 1992, 32, lk 59–72.
• Cheryl K. Bove. Understanding Iris Murdoch, Columbia: University of South Carolina Press 1993.
• David J. Gordon. Iris Murdoch’s Fables of Unselfing, Columbia: University of Missouri Press 1995.
• Barbara Stevens Heusel. Patterned Aimlessness: Iris Murdoch’s Novels of the 1970’s and 1980’s, Athens: University of Georgia Press 1995.
• George Soule. Four British Women Novelists: Anita Brookner, Margaret Drabble, Iris Murdoch, Barbara Pym—An Annotated and Critical Secondary Bibliography, Lanham, Md.: Scarecrow Press 1998.
• John Bayley. Elegy for Iris, New York: St. Martin’s Press 1999.
• John Bayley. Iris and Her Friends, London: Duckworth 1999.
• Bran Nolan. Iris Murdoch: The Retrospective Fiction, New York: St. Martin’s Press 1999.
• Maria Antonacchio. Picturing the Human: The Moral Thought of Iris Murdoch, New York: Oxford University Press 2000.
• Robert Hardy. Psychological and Religious Narratives in Iris Murdoch’s Fiction, Lewiston, N.Y.: Edwin Mellen Press 2000.
• Peter J. Conradi. Iris Murdoch, New York: W. W. Norton 2001.
• A. Rowe (toim). Iris Murdoch: A Reassessment, London: Palgrave Macmillan 2006
  • S. Mulhall. "All the world must be religious": Iris Murdoch's ontological arguments, lk 23–34.
• M. Altorf. Iris Murdoch and the Art of Imagining, London & New York: Continuum 2007.
• S. Roberts & A. Scott-Bowmann (toim). Iris Murdoch's Moral Imaginations, Jefferson NC: McFarland 2010, lk 168–189.
  • Tony Milligan. Suffering and contentment.
• Tony Milligan. Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void. – Religious Studies, 2014, 50, nr 1, lk 87–100.

Välislingid

• Epp Petrone, "Naine, kes kukkus, ja mees, kes jäi" (Sajandi armastuslugu: Iris Murdoch ja John Bayley) – Eesti Naine 2005, nr 3, lk 42–44
• Udo Uibo, "Iris Murdoch armastusest" – Looming 2010, nr 5, lk 750–751