Sputnik on Venemaa Föderatsiooni valitsuse kontrollitava uudisteagentuuri Rossija Segodnja 2014. aastal asutatud rahvusvaheline uudisteagentuur, uudisteportaal ja raadiokanal.

Sputniku teemad keskenduvad peamiselt rahvusvahelisele poliitikale ja majandusele. Sputnikul on interneti uudistesaidid rohkem kui kolmekümnes keeles (abhaasi, araabia, armeenia, aserbaidžaani, dari, eesti, gruusia, hiina, hispaania, inglise, itaalia, jaapani, kasahhi, kirgiisi, kreeka, leedu, läti, moldaavia, osseedi, poola, portugali, prantsuse, pärsia, saksa, serbia, tadžiki, tšehhi, türgi, usbeki, valgevene, vene ja vietnami) ja ta toodab iga päev üle 800 tunni raadiosaateid.

Sputnik on 2013. aastal tegevuse lõpetanud Venemaa riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti välismaa osakonna järeltulija. Sputnik alustas oma tegevust 10. novembril 2014. Sel puhul mainis Rossija Segodnja juhataja Dmitri Kisseljov: "Sputnik teeb Venemaa propagandat, mis võitleb välismaise agressiivse propagandaga." Sputniku peakorter asub Moskvas, kuid selle regionaalsed toimetused asuvad paljudes maailma riikides, sealhulgas Eestis. Sputniku moto on "Räägime sellest, millest teised vaikivad". Mitmete tuntud poliitikaväljaannete ja -uurimiskeskuste arvates levitab Sputnik valet ja desinformatsiooni, olles Venemaa propaganda tööriist. Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse sõnul edastab "Sputnik Kremli valitud desinformatsiooni". Rootsi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi aruande kohaselt levitas Sputnik Rootsis võltsitud dokumente ja kirju eesmärgiga kahjustada Rootsi võimalikku NATO-ga liitumise debatti.

Ajalugu

RIA Novosti oli Venemaa riiklik rahvusvaheline uudisteagentuur kuni 9. detsembrini 2013. Sealtpeale tegutseb selle nime all Venemaa siseriiklik uudisteagentuur. 9. detsembril 2013 RIA Novosti likvideeriti ja selle baasil loodi Venemaa riiklik rahvusvaheline uudisteagentuur Rossija Segodnja, mille etteotsa sai Venemaa riikliku telekanali Rossija-1 uudistetoimetaja Dmitri Kisseljov. Rossija Segodnja 10. novembril 2014 käivitatud uudisteagentuur Sputnik kuulub sajaprotsendiliselt Venemaa riigile. Sputnik asendab senist RIA Novosti rahvusvahelist uudisteagentuuri ja raadiojaama Voice of Russia (Venemaa Hääl – Venemaa riiklik välismaale suunatud raadiojaam aastatel 1993–2014) rahvusvahelisel areenil. Sputniku peadirektor on armeenia päritolu Margarita Simonyan.

Sputnik Eesti

Eestis alustas eesti- ja venekeelne Sputniku uudisteportaal tegevust 24. veebruaril 2016. Eesti Sputniku viljakas autor on end Nõukogude sõjaväeluure (GRU) kindralmajoriks tituleeriv Villu Rooda, kelle tegeliku tausta Eesti Põllumajandustehnika traktoristina paljastas Mihkel Tamm 9. novembril 2017 Eesti Päevalehes ilmunud artiklis. Ingliskeelses Sputnikus esineb ta, kui Nõukogude luure kindralleitnant William Rooda. Tema venepärane pseudonüüm on Vladimir Rodin või Vladimir R. Legendi kohaselt on ta Eestisse elama jäänud endine GRU kindral, kelle sulest ilmuvad Sputnikus pöörased seiklusjutud nagu näiteks Ladina-Ameerika revolutsionäär Ernesto Che Guevara väidetavast vabastamisoperatsioonist 1967. aasta Boliivias.

19. detsembril 2017 avas Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov Tallinnas uue moodsa Sputnik Eesti pressikeskuse. Eesti Sputniku peatoimetaja on mõni aasta varem Venemaalt Eestisse kolinud eesti keelt mittevaldav Jelena Tšerõševa, kes võeti Rossija Segodnja Eesti esinduse juhina tööle 2015. aasta juulis. Sputniku tegevust Balti riikides koordineerib Rossija Segodnja töötaja Andrei Blagodõrenko.

Seisund rahvusvahelisel areenil

Ameerika Ühendriikide juhtiva ajalehe The New York Times andmete kohaselt on Sputnik üks võimsamaid informatsioonirelvi 21. sajandil. Ameerika ühe mõjukaima välispoliitika ajakirja Foreign Policy kohaselt on Sputnik Kremli propaganda väljalaskeava, mis esitab Vladimir Putini revanšistliku natsionalismi brändi rahvusvahelisele auditooriumile läänevastase retoorika trummi lüües. Euroopa Parlament on Sputnikut nimetanud infosõja tööriistaks. Prantsusmaa presidendivalimistel aprillis 2017 keeldus Emmanuel Macron oma kampaaniaüritustele sisse laskmast Sputniku esindajaid, väites, et nad levitavad valeinfot (Macroni oli süüdistatud homoseksualismis). Oktoobris 2017 keelas interneti suhtlusvõrgustik Twitter Sputnikul avaldada reklaami oma portaalis.

Viited

COSPAR ID (tuntud ka kui NSSDC ID) on rahvusvaheline satelliitide ja kosmosemissioonide nimetamissüsteem.

COSPAR ID koosneb stardiaastast, kolmekohalisest stardinumbrist ja kuni kolmetähelisest koodist, et eristada sama missiooni erinevaid osi. Näiteks "1990-037A" tähistab kosmosesüstik Discovery teenindatud missiooni STS-31, mis viis orbiidile Hubble'i kosmoseteleskoobi. Koodi neli esimest numbrit tähendavad, et start toimus 1990. aastal ja see oli selle aasta 37. edukas start. Kosmoselaevadele, mis ei jõua Maa orbiidile, ei määrata tavaliselt COSPAR ID koodi.

Nimetamissüsteem sai nime Rahvusvahelise Teadusnõukogu Kosmoseuuringute Komitee järgi, mille lühend on COSPAR. COSPAR võttis Harvardi ülikoolis väljatöötatud nimetamissüsteemi kasutusele 1958. aastal ning esialgu kasutati nimetustena Kreeka tähestiku tähti. Näiteks Sputnik 1 sai COSPAR ID tähiseks "Alpha 2". Harvardi süsteemi kasutati kuni 1963. aastani, mil võeti kasutusele tänapäevane süsteem. Esimesena sai uue süsteemi alusel tähistuse Sputnik 25, mis sai tähiseks 1963-001B. Uue süsteemi alusel asendas NSSDC tagasiulatuvalt ka vanad nimed.

COSPAR ID kataloogi haldab NASA koosseisu kuuluv Riiklik Kosmoseteaduse Infokeskus (NSSDC).

Viited

Siin on loetletud Maa tehiskaaslasi.

A

• AfriStar
• ALOS
• Aqua (satelliit)
• Astra
• Asterix

C

• CryoSat

E

• Echo
• Elektro-L
• Envisat
• Earth Observing-1
• ESSA
• ESTCube-1
• Eurobird
• Eutelsat
• Explorer 1

G

• Gemini
• GeoEye-1
• Gravity Probe B
• GOES

H

• Hellas Sat
• Hot Bird
• Hubble'i kosmoseteleskoop

I

• ITOS
• IKONOS
• Intelsat

J

• James Webbi kosmoseteleskoop

K

• Koit
• Kosmos

L

• Landsat

M

• Mercury
• MERIS
• Meteosat
• Mir

N

• NIMBUS
• NOAA

P

• Proba
  • Proba-V

R

• ROSAT

S

• Sirius
• Spot
• Sputnik 1 - Sputnik 2 - Sputnik 3

T

• Tele-X
• Telstar
• Terra
• TIROS
• Türksat

U

• UARS

V

• Vanguard 1
• Voshod
• Vostok - Vostok 1

W

• WISE
• WorldView-1
• WorldView-2

Rahvusvaheline geofüüsika aasta (inglise keeles International Geophysical Year, lühend IGY) oli geofüüsikauuringutele pühendatud periood, mis kestis 1. juulist 1957 kuni 31. detsembrini 1958. Samal ajal tähistati ka kolmandat rahvusvahelist polaaraastat.

Geofüüsika aasta pidamise idee algatasid 1950. aastal kümmekond tippteadlast, nende seas James Van Allen, Lloyd Berkner, Fred Singer ja Ernest Harry Vestine. Projekti teostamiseks valiti aeg, mil Päikese aktiivsus oli võimalikult suur.

Ühisprojektide peamised uurimisvaldkonnad olid virmalised, kosmiline kiirgus, Maa magnetväli, glatsioloogia, gravitatsioon, ionosfäär, pikkus- ja laiuskraadide täpne määramine, meteoroloogia, okeanograafia, raketiteadus, seismoloogia ja Päikese aktiivsus.

Projektides osales 67 riiki. Suurematest riikidest oli Hiina ainuke, kes osa ei võtnud.

Geofüüsika aastal saadeti maailmaruumi esimesed Maa tehiskaaslased. 4. oktoobril 1957 lähetas Nõukogude Liit kosmosse esimese tehiskaaslase Sputnik 1, hiljem ka Sputnik 2 ja Sputnik 3. Ameerika Ühendriigid saatsid oma esimese satelliidi Explorer 1 teele 31. jaanuaril 1958. Hiljem järgnesid sellele Vanguard 1, Explorer 3 ja Explorer 4.

Explorer 1 sooritatud mõõtmiste tulemusel avastati Van Alleni kiirgusvööd.

Geofüüsika aastal avastati ka ookeani keskahelik, mille olemasolu kinnitas laamtektoonika teooriat, mis tollal veel üldist heakskiitu polnud leidnud.

29. juulil 1958 loodi NASA.

Ulatuslikumalt uuriti ka polaarpiirkondi nii Arktikas kui ka Antarktikas. Antarktika jää paksuse mõõtmised andsid senisest oluliselt täpsema pildi Maal leiduva vee koguhulgast.

Teravmägede saarestikus Kirdemaal rajati Murchisoni fjordi rannikule geofüüsika aasta raames Rootsi, Soome ja Šveitsi ühine uurimisjaam (Kinnvika jaam).

Viited

Välislingid

• Earth System Research Laboratory, Global Monitoring Division
• The International Geophysical Year
• Projektiga seotud dokumendid Dwight Eisenhoweri raamatukogus